KAALUD | Raputus, mis pidi sind äratama – miks?
Oled hoidnud tugevalt kinni millestki. Võib-olla suhtest, rahalisest turvatundest, mingist ideest või hirmust kaotada. Sa oled kramplikult hoidnud paigal midagi, mis tegelikult vajas liikumist. Hirm kaotuse ees on olnud suurem kui soov vabaks lasta.
Sinu elus on olnud ebavõrdne andmise ja saamise dünaamika. Sa oled oodanud, et keegi panustaks sinusse samal moel nagu sina temasse, aga tasakaal on olnud nihkes. Oled proovinud anda kannatlikult, tasapisi, lootuses, et see tasub end ära. Aga samal ajal oled juba vaadanud horisondi poole mõeldes, kas kusagil mujal ootab sind rohkem. See tunne ise on sind sisemiselt kõigutanud.
Sulle on antud uus võimalus: olgu rahas, töös või isiklikus kasvus, aga selle kasutamiseks pidid sa kõigepealt tegema otsuse. Aga sa oled kõhelnud. Osa sinust usub, et sul on kõik vajalik, et luua seda, mida soovid. Teine osa hoiab tagasi, ootab, kahtleb. Sa tead, et sul on potentsiaal, aga hirm vale valiku ees võib sind pidurdada.
Sinu ümber on olnud inimene, kes väljendab end külmalt ja teravalt, võib-olla ka sina ise. Teie vahel on olnud sõnu, arusaamatusi või teadmatus, mis on viinud emotsionaalsesse kaugusesse. Olete kõikunud kahe vahel, kas jätkata või lõpetada, avada või sulguda. Otsus tundub keeruline, aga see kõik on sundinud sind mõistma, mida sa ise tegelikult vajad ja tahad.
Mida see sulle õpetab?
Kõik, mis juhtus, oli selleks, et sa näeksid, kus su elu ei ole tasakaalus. Kus sa annad liiga palju ja saad liiga vähe. Kus sa hoiad kinni, kui peaksid lahti laskma. Elu õpetab sind valima rahu, tasakaalu ja eneseaustuse.
Sinu sees tärkas uus tundeimpulss, lootus, ehk isegi uus armumine või avatud süda. Sa tahtsid, et see tunne viiks sind millegi uue ja suure juurde. Sul oli visioon täiusest. Aga kõik ei läinud nii. See tunne tuli, aga sa pidid õppima, et unistused peavad toetuma ka tegelikkusele.
Sinu sees ja ümber on olnud võitlus. Võib-olla armastuse nimel, võib-olla lihtsalt enese kehtestamise pärast. Sa oled tormanud tunnete poole, aga kohe, kui tekkis takistus, kerkis esile sisemine vastasseis. Sinu sees on tugev ja intuitiivne vägi, aga see on pidanud tõestama end keskkonnas, mis ei ole sind alati aktsepteerinud.
Sind on reedetud, haavatud või lihtsalt vaimselt väsitatud. Oled kandnud liiga palju ja liiga kaua. Ja nüüd oled kurnatud, valmis langema, aga ikka seisad püsti. Sündmused on liikunud liiga kiiresti, ilma hingetõmbeta ja sa ei saanudki taastuda, enne kui tuli järgmine löök. See on nüüd läbi.
Mida pead teadma?
Sa ei pea jõuga läbi minema. Leia uus viis. Tee ringiga. Proovi pehmemalt. Õnn ei tule alati otse. Vahel tuleb see mööda ootamatut rada, kui julged loobuda kontrollist.
Sa vajad paika või viisi, kuidas end vabaks rääkida. Isegi kui pole kedagi kuulamas, ütle välja. Metsale, puule, paberile. Kui sa hoiad kõik enda sees, muutub see valuks. Aga kui ütled välja, algab vabanemine.
