VÄHK | Raputus, mis pidi sind äratama – miks?
Viimased kuud on sind pannud seisma ego, võitluste ja rivaalitsemise keskele. Oled kogenud, et inimesed su ümber kas ei mõista sind või tahavad midagi tõestada ja see pole jätnud ruumi rahule.
Midagi, millele oled pühendunud kogu südamega – töö, suhe või isiklik projekt – on pidanud läbi saama. See lõpp ei tulnud ootamatult, vaid pärast pikka pingutust ja tööd, mis sind sisemiselt kurnas. Elu lihtsalt lükkas sind edasi, edasi minek oli vajalik, kuigi see ei olnud lihtne.
Samas oled tundnud sügavat seotust kellegagi, võib-olla isegi intuitiivset sidet, mis andis sulle lootust. Võib olla tegemist tugeva nais- või meesenergiaga su elus – emotsionaalne sügavus ühelt poolt ja materiaalse turvatunde vajadus teiselt poolt. Sa tundsid, et oled õigel teel… aga midagi jäi siiski peidetuks, ütlemata, välja arendamata. Su intuitsioon teadis seda juba ammu.
Sa ise oled olnud tugev, praktiline ja püsimatu, aga su südames on leek – keegi äratas sinus kire või lootuse, mis pani südame põksuma. Ent see side jäi ajutiseks või liikus liiga kiirelt. Sa andsid endast palju, kuid teine pool võib-olla lihtsalt ei jäänud. Ja see jättis hinge igatsuse.
Mida see sulle õpetab?
Kõik see on olnud südamevalu kaudu õppimine. Sa oled saanud haiget. Aga see valu oli vajalik, et sa saaksid näha, mida sa tegelikult vajad ja väärid.
Sa oled kaotusvalus selle üle, mis oleks võinud olla. Võitlus, mis sul oli kellegi või millegi pärast, ei andnud sulle seda, mida sa lootsid. Sul oli kõik olemas: armastus, hool, viljakus, aga see ei jõudnud vastuvõtjani või ei olnud vastastikune. Ja nüüd jääb ainult kahetsus, küsimused ja vaikus.
Sa pidid tegema külma ja selge otsuse, kuigi süda soovis lähedust. Armastuse side oli olemas, aga sina pidid ära minema, sest sa ei saanud seal enam hingata. Sa teadsid, et kui jääd, kaotad iseenda. Ja nii valisid sa tõe, valus, aga aus.
Sa oled nüüd iseenda tugevuseks saanud. Sa oled õppinud, kuidas olla iseseisev ja väärikas, isegi kui sa sisimas veel tunned kiirust, ärevust, ootust. Sul on olnud palju mõtteid ja tundeid, mis on korraga tulnud, aga nüüd on aeg seista sirge seljaga ja öelda: „Ma olen piisav ka üksi.“
Mida pead teadma?
Ära unusta neid hetki, mis olid siirad ja puhtad. Isegi kui keegi enam pole su kõrval, need hetked jäävad alles. Need aitasid sul kasvada, armastada, mäletada, et su süda on suur ja võimekas.
Kui sinu elus on keegi, kellega side pole veel katkenud, siis anna austust rohkem kui hirmu. Kui austad ja jagad siirust, võib see suhe veel süveneda. Kõik algab lihtsatest sõnadest: “Ma näen sind. Ma mõistan sind.”
